Estuda Informasaun Komunikasaun Tecnologia (ICT)
Informasaun Komunikasaun no Teknolojia (ICT) mak terminolojia hanesan sumbrinha boot ida ne’ebé inklui ekipamentus tékniku ba prosesamentu no se informasaun hotu-hotu.
ICT kobre aspetu rua :
1. Teknolojia informasaun
2. no teknolojia komunikasaun.
Abranje teknolojia informasaun buat hotu-hotu ne’ ebé relasiona ho prosesu ne'e, uza hanesan jestaun ida ne'ebé instrumentu, manipulasaun no informasaun. Enkuantu teknolojia komunikasaun ne'ebe mak buat ruma relasiona ho uzu husi instrumentu ba prosesu no transferénsia dadus husi pesoal ida-idak nian
kona-ba Informasaun no Teknolojia i Komunikasaun.
Hadi'a kualidade moris nian barak liu tan, presiza ema atu halo no persiza atividade oin-oin husi optimizasaun rekursu ne'ebé iha.
Informasaun Teknolojia i Komunikasaun, haneasn direta i indireta iha muda hahalok ne'ebé ita moris, hanesan ita aprende, oinsá mak ita servisu no oinsá mak ita halo saida deit mak ita persiza.
ICT iha área edukasaun nian. Parte husi edukasaun sira halo ona aplikasaun barak ne hanesan kontribui ba dezenvolvimentu kona-ba aprendizajen teknolojia. Iha implementasaun ba aprendizajen ne'ebe loron-loron hanesan, aprennde kona-ba audio / teknolojia dadus, vídeo / dadus, audio / vídeo, no internet.
Internet mak komunikasaun cheap ferramenta ida-ne'ebé permite interasaun entre ema rua ka liu. Kapasidades no karakterístika internet permite akontesementu dook aprendizajen no aprende (E-Aprendizajen) atu sai efetivu no efisiente liu tan, (katak bele bele hetan rezultadu diak). Ho prezensa aprendizajen estudante hotu-hotu bele hetan asesu materiál aprendizajen ne’ebé fornese iha fatin ne'e. Estudante sira bele halo interasaun ho profesór sira, ka ho estudante sira seluk la atende klase. Online aprende materiál, ne’ebé permite ema ida atu hetan asesu ba materiál ne'ebé la hetan limitasaun husi dook no tempu.
Estuda Informatica
SAIDA MAK INFORMATICA
Informatika mak ita sei estuda kona-ba estrutura, hahalok, no mos interasaun sistema komputador enjenaria no naturál. Informatika sei estuda reprezentasaun, prosesamentu, no komunikasaun informasaun iha sistema enjenaria no naturál. Iha komputador, kognitivu no aspetu sosiál. Nosaun sentrál mak ransformasaun informasaun se komputer ka komunikasaun, tantu husi organizmu ka kikoan. Komprensaun kona-ba fenomena informasaun - hanesan komputer, no komunikasaun sira - ne'e avansu teknolojia. Nune'e mós, progresu nebe teknolójia peskiza sientífika. Siénsia kona-ba informasaun no enjeñaria nian sistema informasaun dezenvolve liman-iha-liman. Informatika mak dixiplina tabik katak profisionál rua. Iha naturál no artificial sistema, informatiiha ne'e halo iha nivel barak, nebe hahú, ba ezemplu, husi molecules biolójika no devices eletróniku liuhosi nervous sistema no komputadór no iha
ba sosiedade no boot scale fahe sistema. Ida ne'e karakteristiku nebe informasaun nebe hala'o iha nivel aas liu mak reprezenta hosi prosesu informasaun iha nivel ki'ik. Ida-idak kona-ba nivel sira-neʼe mak objetu loos estudu ba dixiplina balu kona-ba siénsia ka enjeñaria nian. Informatika nebe ninia objetivu atu dezenvolve no aplika fundasaun tuir no matemátika metin ba karakterístika nian neʼe mak komun ba sistema komputador hotu-hotu.
ÁMBITU INFORMATIKA
Iha ninia tentativa atu haree ba fenomena, siénsia pontudevista hosi definisaun, dezenvolve, kritika polítika no refining konseitu foun. Informatika dezenvolve ninia nain ba konseitu nebe fundamentál ba komunikasaun, koñesimentu, dadus, interasaun no informasaun, no kona sira-ne'e fenomena hanesan komputer, nebe hanoin katak, no lian. Informatika iha aspetu barak, no abranje numeru akadémiku sira nebe eziste desportivas - Intelijénsia Artificial, Cognitive Siénsia no Siénsia Computer. Ida-idak hola parte Informatika sira iha ninia fatin naturais: iha termu jerál, Cognitive Siénsia kona-ba estudu sistema naturais; Computer Siénsia kona-ba análize kona-ba komputer, ida dezeñu d computing sistema;Intelijénsia Artificial hala'o knaar liga ida, nebe konsepsaun sistema ne'ebe emulate ema sira- nebe iha natureza. No mós, Informatika hatete katak no hetan informasaun hosi desportivas seluk, hanesan Matematika, Eletrónika, Biolojia, Linguístika no Psikotékniku. Nune'e Informatika fornese ligasaun ida entre desportivas ho sira-nia metodolojia no perspektiva, nebe tau hamutuk ida komun sientífika paradigma, komún metodu enjeñaria no atividade jeneralizada ida husi dezenvolvimentu teknolójia no prátika sira-nia aplikasaun. Kestaun fundamentál nebe loloos kona-ba Siénsia tolu sira: "Saida mak kestaun ne'e ka lae?", "saida Mak moris ka lae? "no" hanoin ka lae? ". Preokupasaun fíziku no biolójika siénsia nian rua dahuluk. Siénsia tabik ba Informatika nebe kontribui ba ita nia komprensaun kona-ba rua ikus ho fornese baze ida ba estudu ida kona-ba organizasaun no prosesu iha sistema biolójika no koñesimentu. Progresu bele di'ak liu halo ho forsa ligasaun ho desportivas hirak nebe determina kona-ba aspetu sira nebe espesífiku kona-ba pergunta sira ne'e.
SISTEMA KOMPUTADOR
Sistema komputador, ka enjenaria, iha diferensa husi sira-nia kompleksidade boot, ona tantu sira-nia estrutura interna no komportamentu di'ak, no sira-nia riku interasaun ho meiu ambiente. Informatika nebe buka atu kompriende no ba konstroe (ka reconstruct) hanesan sistemas, nebe uza analitiku , esperimentál no metodolojia enjeñaria. Buat morin rua naran observasaun, teoria no prátika nebe sei varia entre sistema artificial no naturál. Iha sistema naturál, objetu nebe mak atu komprende kona-ba estrutura no komportamentu di'ak ida ho sistema komputador. Konseitu tuir kona-ba labele sistema naturais ikus liu mak harii iha observasaun no mak sira uza hodi halo kalkulasaun foun observasaun. Ba sistema enjenaria, ba objetu nebe mak atu harii sistema ida katak ezekuta funsaun informasaun ida nebe fó. Konseitu tuir kona-ba labele sistema enjenaria intendeatu asegura dezeñu sira nebe loloos no efisiente no operasaun. Informatika fornese nivel ida nebe boot kona-ba problema no oportunidade sira. Ida dezafiu nebe mak determina oinsá oras ne'e, no iha sirkunstánsia saida, theories nian informasaun nebe prosesa iha artificial devices bele aplika basistema naturál. Dezafiu segundu nebe mak atu determina oinsá oras ne'e prinsípiu sira-neʼe mai husi sistema naturais bele aplika ba dezenvolvimentu nehatama w sistema enjenaria. 1 dezafiu nebe mak atu esplora formas barak ihasistema informasaun sira nebe artificial ne bele ajuda atu rezolve problema sira nebe hasoru ema no tulun atu hadi'a kualidade moris ba hotu nebe moris. Ema ida bele mós konsidera sistema karakter mistura; pergunta ida ba interese tempu naruk bele oinsá mak ida ne'e bele ajuda atu mantein ba distinsaun entre sistema naturais no enjenaria.
Donwload
Estuda Informatica
SAIDA MAK INFORMATICA
Informatika mak ita sei estuda kona-ba estrutura, hahalok, no mos interasaun sistema komputador enjenaria no naturál. Informatika sei estuda reprezentasaun, prosesamentu, no komunikasaun informasaun iha sistema enjenaria no naturál. Iha komputador, kognitivu no aspetu sosiál. Nosaun sentrál mak ransformasaun informasaun se komputer ka komunikasaun, tantu husi organizmu ka kikoan. Komprensaun kona-ba fenomena informasaun - hanesan komputer, no komunikasaun sira - ne'e avansu teknolojia. Nune'e mós, progresu nebe teknolójia peskiza sientífika. Siénsia kona-ba informasaun no enjeñaria nian sistema informasaun dezenvolve liman-iha-liman. Informatika mak dixiplina tabik katak profisionál rua. Iha naturál no artificial sistema, informatiiha ne'e halo iha nivel barak, nebe hahú, ba ezemplu, husi molecules biolójika no devices eletróniku liuhosi nervous sistema no komputadór no iha
ba sosiedade no boot scale fahe sistema. Ida ne'e karakteristiku nebe informasaun nebe hala'o iha nivel aas liu mak reprezenta hosi prosesu informasaun iha nivel ki'ik. Ida-idak kona-ba nivel sira-neʼe mak objetu loos estudu ba dixiplina balu kona-ba siénsia ka enjeñaria nian. Informatika nebe ninia objetivu atu dezenvolve no aplika fundasaun tuir no matemátika metin ba karakterístika nian neʼe mak komun ba sistema komputador hotu-hotu.
ÁMBITU INFORMATIKA
Iha ninia tentativa atu haree ba fenomena, siénsia pontudevista hosi definisaun, dezenvolve, kritika polítika no refining konseitu foun. Informatika dezenvolve ninia nain ba konseitu nebe fundamentál ba komunikasaun, koñesimentu, dadus, interasaun no informasaun, no kona sira-ne'e fenomena hanesan komputer, nebe hanoin katak, no lian. Informatika iha aspetu barak, no abranje numeru akadémiku sira nebe eziste desportivas - Intelijénsia Artificial, Cognitive Siénsia no Siénsia Computer. Ida-idak hola parte Informatika sira iha ninia fatin naturais: iha termu jerál, Cognitive Siénsia kona-ba estudu sistema naturais; Computer Siénsia kona-ba análize kona-ba komputer, ida dezeñu d computing sistema;Intelijénsia Artificial hala'o knaar liga ida, nebe konsepsaun sistema ne'ebe emulate ema sira- nebe iha natureza. No mós, Informatika hatete katak no hetan informasaun hosi desportivas seluk, hanesan Matematika, Eletrónika, Biolojia, Linguístika no Psikotékniku. Nune'e Informatika fornese ligasaun ida entre desportivas ho sira-nia metodolojia no perspektiva, nebe tau hamutuk ida komun sientífika paradigma, komún metodu enjeñaria no atividade jeneralizada ida husi dezenvolvimentu teknolójia no prátika sira-nia aplikasaun. Kestaun fundamentál nebe loloos kona-ba Siénsia tolu sira: "Saida mak kestaun ne'e ka lae?", "saida Mak moris ka lae? "no" hanoin ka lae? ". Preokupasaun fíziku no biolójika siénsia nian rua dahuluk. Siénsia tabik ba Informatika nebe kontribui ba ita nia komprensaun kona-ba rua ikus ho fornese baze ida ba estudu ida kona-ba organizasaun no prosesu iha sistema biolójika no koñesimentu. Progresu bele di'ak liu halo ho forsa ligasaun ho desportivas hirak nebe determina kona-ba aspetu sira nebe espesífiku kona-ba pergunta sira ne'e.
SISTEMA KOMPUTADOR
Sistema komputador, ka enjenaria, iha diferensa husi sira-nia kompleksidade boot, ona tantu sira-nia estrutura interna no komportamentu di'ak, no sira-nia riku interasaun ho meiu ambiente. Informatika nebe buka atu kompriende no ba konstroe (ka reconstruct) hanesan sistemas, nebe uza analitiku , esperimentál no metodolojia enjeñaria. Buat morin rua naran observasaun, teoria no prátika nebe sei varia entre sistema artificial no naturál. Iha sistema naturál, objetu nebe mak atu komprende kona-ba estrutura no komportamentu di'ak ida ho sistema komputador. Konseitu tuir kona-ba labele sistema naturais ikus liu mak harii iha observasaun no mak sira uza hodi halo kalkulasaun foun observasaun. Ba sistema enjenaria, ba objetu nebe mak atu harii sistema ida katak ezekuta funsaun informasaun ida nebe fó. Konseitu tuir kona-ba labele sistema enjenaria intendeatu asegura dezeñu sira nebe loloos no efisiente no operasaun. Informatika fornese nivel ida nebe boot kona-ba problema no oportunidade sira. Ida dezafiu nebe mak determina oinsá oras ne'e, no iha sirkunstánsia saida, theories nian informasaun nebe prosesa iha artificial devices bele aplika basistema naturál. Dezafiu segundu nebe mak atu determina oinsá oras ne'e prinsípiu sira-neʼe mai husi sistema naturais bele aplika ba dezenvolvimentu nehatama w sistema enjenaria. 1 dezafiu nebe mak atu esplora formas barak ihasistema informasaun sira nebe artificial ne bele ajuda atu rezolve problema sira nebe hasoru ema no tulun atu hadi'a kualidade moris ba hotu nebe moris. Ema ida bele mós konsidera sistema karakter mistura; pergunta ida ba interese tempu naruk bele oinsá mak ida ne'e bele ajuda atu mantein ba distinsaun entre sistema naturais no enjenaria.
Donwload
Tidak ada komentar:
Posting Komentar